Irratsionaalne inimene


Irratsionaalne inimene. Kuidas me teeme oma igapäevaseid otsuseid. Autor Dan Ariely, kirjastus Hermes, 2011

Autor avab meile raamatus läbi uurimistulemuste irratsionaalsuse mõistmise. Selle teemaga mängimist võimaldava teadusharu nimi on käitumisökonoomika, teise nimega otsustamisteadus. Käitumisökonoomika ühendab endas psühholoogia ja majandusteaduse ning võimaldab uurida näiteks miks meil on raske pensionieaks sääste koguda või teha valikuid. Samuti mõista mitte ainult käitumist, vaid ka otsustusprotsesse, mis on kellegi käitumise taga.

Väljavõte raamatust:

Kui kallid on tasuta asjad? Miks me vahel maksame liiga palju, kuigi ei maksa midagi? Mis on null-hinnas nii vastupandamatut? Miks TASUTA meid nii õnnelikuks teeb? Asjad, mida me kunagi pole mõelnud osta, muutuvad väga ligitõmbavaks kohe, kui need tasuta saadaval on. Tasuta asjade saamine on omal kohal kui leiad näiteks kaubamaja spordiosakonnas tasuta spordisokkide kasti ja haarad sealt kaasa kasvõi kõik sokid. Kriitiline olukord tekib siis, kui tasuta asja pakkumine hakkab võitlema mingi teise asjaga ja see võitlus, milles tasuta pakkumine osaleb, viib sind halva otsuseni ehk loobud paremast tehingust osta soovitud asja ja valid teise võimaluse, mida sa ei soovinud ehk tasuta teisele kaubale midagi lisaks saada ning lihtsalt seepärast, et sind lummas tasuta pakkumine. Miks meil on irratsionaalne soov valida tasuta asi isegi siis, kui me seda tegelikult ei soovi? Igal tehingul on head ja halvad küljed, aga kui midagi on saadaval tasuta, unustame me halvad küljed ära. Tasuta annab niisuguse emotsionaalse laengu, et me tajume pakkumist tohutult väärtuslikumana, kui see tegelikult on, sest inimesed on sisemiselt hirmul kaotuse ees. Tasuta pakkumise tõeline veetlus on selle hirmuga seotud ja valides tasuta asja, ei paista seal olevat mingit võimalust kaotada.

Sotsiaalsete normide hind – Miks meile meeldib mõningaid asju teha, aga mitte siis, kui selle eest makstakse?
Elame korraga nii sotsiaalsete normide kui turuseaduste järgi. Sotsiaalsete normide hulka kuulub ka üksteiselt väikeste teenete palumine ja need kuuluvad meie sotsiaalse olemuse ja seltsinguvajaduse juurde. Need on tavaliselt soojad ja ebamäärased. Kohesed tagasimaksed ei ole vajalikud – see on nagu kellegi enda ees uksest sisse laskmine – mõlemad tunnevad sellest naudingut ja vastastikkus ei ole koheselt nõutav. Teine maailm mida juhivad turunormid, on väga teistsugune. Siin ei ole midagi sooja ega ebamäärast. Tehingud on selged – palgad, hinnad, rendid, intressid, tulud ja kulud. Niisugused turusuhted ei ole tingimata ahned või kurjad, tegelikult on siin omal kohal nii eneseületamine, leidlikkus kui individualism, kindlasti aga käib kõik võrreldava kasu ja kindla korra järgi toimuvate maksete alusel. Turuseaduse järgi saad seda, mille eest oled maksnud. Kui hoiame sotsiaalsed normid turuseadustest eraldi, läheb hästi.

Vaata ka videot

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.