Koostöös õppimise tegurid õppijate arusaamades


Koostöös õppimise tegurid õppijate arusaamades Tallinna Majanduskooli panganduse eriala õppijate näitel.

Mare Muskat, Tallinna Ülikooli andragoogika osakonna magistritöö 2013 

Õppimine toimub pidevalt ja sealjuures enesele sageli märkamatult. Seevastu haridusasutuses on õppimine eesmärgistatud ja juhendatud, mistõttu toimub õppimine suuresti vastastikmõjus. Õppimise tulemused võivad olla paremad kui interaktsioon toimub õppijate vahel õppides väikestes õppegruppides, sest suhtlemisel tekkiv vastastikmõju soodustab õppijate isiksuslikku arengut ja koos teadmiste omandamisega tõuseb õppijate enesekindlus, arenevad koostöö- ning suhtlemisoskused. Sotsiaalkonstruktivistliku õpikäsitluse põhimõtetel õppides on õppijad pidevalt suhtlemise kaudu õppimisse kaasatud ning õpitakse kriitiliselt mõtlema, õpitavat analüüsima, seostama uusi ja olemasolevaid teadmisi.

Koostöös õppimine on seotud grupis õppimisega ja selles ilmneva grupidünaamikaga, sest õppimine toimub õppijate vahel suheldes ja vastastikmõjus, mille tulemusel võivad õppijad saavutada koostöö ja kujuneda sõprussuhted ning avalduda mõju õppimisele. Koostöös õppimine toimub kui avalduvad kõik koostöös õppimise põhitegurid: positiivne vastastikune sõltuvus, individuaalne vastutus, otsene suhtlemine, interpersonaalsed ja väikeses grupis töötamise oskused. Koostöös õppimise tegurid avalduvad eelkõige pikemat aega koos õppinud väikestes õppegruppides, sest grupp kui arenev kooslus läbib enne tulemusliku koostööni jõudmist kindlad arenguetapid koos grupiliikmete sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutustega. Kuid pikka aega koos töötanud õppegruppides võib tekkida kohesiivsus, kuna koostöös õppimine on fundamentaalselt seotud sotsiaalse interaktsiooniga ja on oma olemuselt sünergiline.

Koostöös õppimise väljakutseteks õppijatele on koos õppimist alustava väikese õppegrupi moodustamine, ülesande eesmärgi püstitamine või toimetulek keerukate grupidünaamikatega. Samas edendab koostöös õppimine õppijate pikaajalist suhet, sisemist motivatsiooni ja eduootusi, loovat mõtlemist, õppimiskogemust ning positiivset suhtumist ülesannetesse ja õpikeskkonda. Koostöös õppimisel on mõju õppijate õppimise tulemustele, mis võivad olla paremad kui individuaalselt õppides ja seda tingimusel, et väikese õppegrupi eesmärgid, baseerudes kõigi grupi liikmete õppimisel, mõjutavad õppijate tunnetuslikke protsesse.

Uurimusest tuleb esile, et õppijate arusaamades on koostöös õppimine pikema aja jooksul grupiga ühiselt/koostööd tehes ülesande lahendamine ning jälgitakse, et iga grupiliige õpiks, mis teeb õppimise lihtsamaks ja kasulikumaks. Õppijate arusaamades avalduvad koostöös õppimise tegurid kui grupis õppimisel ühesande lahendamiseks grupi moodustamisel saab ise valida grupiliikmeid, ülesande täitmiseks on tööjaotus ja/või ühiselt pingutatakse tulemuse saamiseks, vastutatakse enda ja grupiliikmete õppimise eest tajudes grupidünaamikat, toimub aktiivne suhtlemine ja kujunevad sõprussuhted ning arenevad erinevad oskused, sealjuures ilmneb õppimishuvi ja suhtlemis- ning koostöövalmidus. Lisaks on koostöös õppimisel omandatud koostööoskused kasulikud üldiselt õppimises ja edaspidises elus. Koostöös õppimisel on ka mõju õppimisele, sest õpitakse üksteisega suheldes, arutledes, seoste kaudu ja üksteist täiendades, teadmisi laiendades ning rakendades.

Grupis õppimise tulemusel avalduvad koostöös õppimise põhitegurid õppijate arusaamades kõrvutatuna teoreetiliste seisukohtadega järgmiselt:

Koostöös õppine ja mõju õppimisele

Kõrvutades õppijate arusaamu ja teoreetilisi seisukohti, võib märgata nende kattuvust ja õppijad rõhutavad või tähtsustavad mõnda tegurit teisest rohkem lähtuvalt sotsiaal-emotsionaalsusest ja isiklikest kogemustest.

Sildid:, , , ,

Comments are closed.