Õpi mängeldes


Õpi mängeldes, autor Diana Beaver, kirjastus Sinisukk, 1999

Raamatus käsitleb autor õppimist ja mitteõppimist ning suunab kasutama maksimaalselt enda aju.

Kas olete kunagi mõelnud, et te ei suuda mõnd asja ära õppida? Kas olete leidnud, et teie aju lülitub välja, kui olete stressis? On teil raskusi probleemide lahendamisega? On teid valesti mõistetud? Vaevab teid vahel alaväärsustunne? Kas tahate elus rohkem rõõmu tunda? Kui teie vastus mõnelegi neist küsimustest on “jah”, siis muudab see raamat teie suhtumist iseendasse. Autor kirjutab raamatus kuidas suhtumist muuta suunates lugejat tegema mõttepause, mõtlema mida me tahame, kuidas kasutada oma meeli ja lisaks avaldab paar ametisaladust.

Väljavõte raamatust – Kus ja millal me ei õpi? Me ei õpi, kui koht ja asjad ei ole sobivad või teised inimesed segavad. Samuti kui ise kahtlen endas, aga ka kui on surve ja stress või kui kästakse või on kohustus õppida. Mida me ei õpi? Me ei õpi asju, millest meil ei ole kasu, me ei õpi seda, mis ei ole huvitav või mis on meile vastumeelsed. Lisaks me ei õpi asju, mis on meile täiesti tundmatud. Miks ei õpi? Kui usume, et oleme juhimid, teeme valiku mitte õppida, kui on halb kogemus õpitavaga või keegi paneb meid ennast halvasti tundma. Samuti kui meil ei lubata õppida meile sobival viisil, tõrjutakse originaalselt mõtlemast, võõrutatakse loomupärasest avameelsusest ja uudishimust, puuduvad seosed õpitavaga, meie loovust on alahinnatud, kardame läbikukkumist ja muutuda ning ei usu, et väärime edu.

Kuidas õpime? Õpime siis, kui kasutame kõiki oma meeli – nägemine (pildid, vaatlemine), kuulmine (helid, kuulamine), aistingud (keha kaudu tajumine), maitse ja lõhna kasutamine.

Mitteõppimine nõuab tohutut pingutust: sulgeda kõik viis sisestuskanalit ja hoida neid kinni, otsida meeleheitlikult muud tegevust, kuulata pingeliselt oma sisehääli, mis ütlevad, et oleme rumalad, vaielda sisemiselt kõige vastu, mida me näeme, kuuleme või füüsiliselt tajume, kaevuda sügavamale ja sügavamale meeleheitemülkasse või mida kõike me ei ürita proovida; see on ränk töö ja ometi jätkub meil visadust, meil läheb korda mitte õppida.

Kui soovid mitteõppimise pingutusest loobuda, siis mõtle, kuidas tagasiside avab uusi võimalusi. Kui oled avastanud, et sellest, mida teed, ei ole kasu, ei ole sa enam eelarvamustega seotud ja võid proovida, mida iganes tahad. Mis juhtub kui näiteks leiutad uue põneva meeldejätmise viisi: kui hakkad märkmete tegemisel asemel pilte joonistama, kirjutad meeldejätmiseks vemmalvärsse, laulad informatsiooni oma lemmikviisil ja teed seda kõike pea peal seistes? Mida loovam oled, seda suuremat osa oma närvisüsteemist rakendad, seda kergemaks muutub õppimine.

Sildid:, , , , ,

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.